Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini
Ja nii edasi. Järelikult on kultuur tsükliline. Herakleitosel oli pooleldi õigus.
Plahvatus sünnib hetkel, kui ta liitub kultuuritsükliga; ning sureb hetkel, kui ta muutub
predetermineerituks, kusjuures kronoloogiliselt võivad need protsessid ühtida või lahkneda
emb-kumba pidi. Erinevus tuleneb vaatenurgast, täpsemini vaate suunast. Lotman osutab
ajaloolase retrospektiivse töö loomingulisusele, kes peab plahvatustest kiratsevast
kultuurikamarast kokku lappima ühtse ajalookäsitluse. Mõneti meenutab see ülesanne J.
Baudrillard'i poolt ekslikult ajaloolise tekstina alla neelatud (ja hüperreaalsuse ideaalkuvana
kuulsaks tsiteeritud) J. L. Borgese lühijuttu ,,Täpsusest teaduses" (Borges jt. 2006), kus
kartograafid koostavad riiki katva 1:1 mõõtmes kaardi, (mis küll tulevaste põlvkondade poolt
hüljatakse). Kuid olemegi eksinud ajast ettepoole...
1