Eesti kultuurilugu
mõjusid tulnud igast suunast.
Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda
asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud
rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Eesti
kultuuriloo seisukohast oluline oli soome-ugri hõimude saabumine Eesti territooriumile. Paljud
kultuuri-uurijad on püüdnud eestlaste mõttelaadis ja kultuuriilmingutes näha soomeugrilisi
ilminguid.
Muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel.
Eestlased olid paiksed põlluharijad, kes nimetasid end maarahvaks. Kujunesid rahvakultuuri
iseloomulikud piirkonnad Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja
saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Lõuna-Eestis (eriti Mulgimaal) säilisid
mitmed vanapärased kultuurinähtused kõige kauem
annaabi.ee 
