Eesti kultuurilugu
tähtpäevadestki. Kuid püüded pidada teisejärguliseks laenulist ja kogu tavandikompleksist välja
eraldada n.ö oma muistne kalender jäävad väheviljakaks. Kui Lääne-Euroopa rahvastel on püha
Antonius sigade ja püha Katariina lammaste kaitsja, siis ei tule arvata, et näiteks tõnisepäev (17.
jaan.) kui seakasvatuse ja kadripäev (25. nov.) kui lambaõnnega seotud tähtpäev on vastava
kombestiku meile laenanud väljastpoolt.
Eesti on väike maa kahe suure kultuurihoovuse vahel. Leidub tähtpäevi, mille tundmisest
kaugemal kui äärealadel pole mingit märki. Sellised on Lääne- ja Loode-Eestis skandinaavia- ja
soomemõjuline nuudipäev (7. jaan.) ning olevipäev (26. juuli), põhjarannikul soomlaste
vahendatud tabanipäev (püha Stefanuse mälestuspäev, 26. dets.), paljud maa idaosas Peipsi piiril
tuntud veneõigeusu tähtpäevad, nagu midrusk (püha Dmitri mälestuspäev, 26. okt.), nahtsipäev
(püha Anastasia mälestuspäev, 29. nov.) jts.
annaabi.ee 
