"kultuurigeograafid" - 1 õppematerjal

Kultuurigeograafia konspekt

2. Ms-vanaonu, kes elan läänes. Euroopa Liit. Loeng 4: eesti asustus, keeled ja piirid Keeletaeduse osa kultuurigeograafias- keel on kultuuri tähtsamaid osiseid. Enamus kultuure identifitseerivad end keele järgi. Erinevate keelkondade, murrete ja murrakute piiride asetamine ruumilisse seosesse st kaardile on olnud väga populaarne. Kultuurigeograafe on huvitanud ka keelte dünaamika ehk kuidas erinevad keeled on laienenud või hääbunud. Suur osa andmeid pärineb keeleteaduselt,kultuurigeograafid tõlgendavad neid andmeid. Probleemiks on see, et kaua ikka kaarte joonistada, sisuliselt on üldpilt juba teada ning tavaliselt sellesarnaseid piire nagu kaartidel esitatakse tihti tegelikkuses ei ekisteeri. Uue suundumusena tegeletakse keelesiseste erinevuste uurimisega. Eri ühiskonnakihid kasutavad erinevat keelt ning kuidas see ruumiliselt paikneb. Erinevused tulenevad soost ja vanusest. Alati pole keel keel kõige tähtsam kultuuri identiteet, nt juutidel on religioon ja iirlased ka.