Friedebert Tuglas
Esimese toimetajana kujundas ta ka "Loomingu" profiili. Töömahukas oli Tuglase
osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-
1940) koondas ta selle ümber haritlasi paljudelt eri aladelt. Ja nii edasi pole suur
liialdus öelda, et Tuglast läks vaja kõikjal, kus loodi eesti kirjanduskultuuri.
Erakordselt tugev ja pikaaegne oli Tuglase kui kirjanduse hindaja mõju. 1950.
aastate algupoole stalinistlikus kultuurigenotsiidis eemaldati ta avalikust elust ja
keelustati tema teosed, mis oli küll ränk ülekohus, ent pikendas lõppkokkuvõttes tema
kontseptsioonide valitsusaega. Tuglase normid ja kriteeriumid olid mõistlikud, nende
taastamisega võitis kirjanduselu palju. 1960. aastaist peale teisenes kirjandus
radikaalselt ega mahtunud enam tema esteetika raamidesse. Mõistagi polnud Tuglase
süü, et osa literaatidest neisse raamidesse tardus.
Soome jäi Tuglase n-ö teiseks kodumaaks ka pärast pagulust