Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)
3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega,
kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev";
,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas).
23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine.
1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna
omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega.
Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku
tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle. Leiti, et näitleja
mäng peab olema kooskõlas rahvusliku karakteriga ning eesti teater eristuma teiste
maade teatritest. Sellele aitas kaasa ka algupärandite rohkus, ,,vaikiva ajastu"
kultuuripoliitika ja harrastusteatrite massilisus. Rahvusliku karakteri otsingutel jõudis
annaabi.ee 
