Eesti kultuuri alused ja tähendus
elusat sulandumist ja püüab ikka veel kaitsta mingit hüpoteetilist (baltisaksa ja vene
kultuurielementide sulandumine on juba toimunud) kultuurilist puhtust. Tänases Eestis tuleks
monoetnilise rahvuse mõistest loobuda, sest me elame multikultuurses ühiskonnas. Eestlased
võiksid mõista, et just kultuurikontaktid hoiavad kultuuri dünaamilises protsessis, dialoogis -
ilma dünaamikata kultuur võib hääbuda (nt. Egiptuse kultuurifundamentalismi puhul).
3. Eesti kultuuri lätetest. "Oma" ja "võõra" küsimus:
Oma ja võõra piir on suuresti kokkuleppe asi. Võtame konkreetse näite. Pärast Põhjasõda ja
1710.1711. aasta katku oli Eesti ala kõvasti tühjenenud, rahvaarv ei ületanud 170 000.
Eestisse valgus rohkesti talupoegi naaberaladelt Soomest, Ingerist, Venemaalt ja Lätist.
Mitte-eestlastest taluperemeeste osa (rannarootslasi ja Peipsi ääres asuvaid vanausulisi
arvestamata) tõusis 1720. aasta paiku 20 protsendini
annaabi.ee 
