Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940
Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt. organisatsioonid.
· Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest
saksa ja vene mõjudest.
· Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele tasandile.
· Kujunesid rahvamajade võrgustikud, tegutsesid mitmesugused seltsid, ringid ja koorid. Aktiivne
kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks.
· Kultuurifinantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. Osa avaldas vaikimisega protesti
diktatuuriilmingute vastu. Vaikiv ajastu muutus piduriks kultuuri normaalsele kulgemisele.
· Kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid.
· Haridus oli omakeelne, algharidus piirdus nelja klassiga ja oli maksuvaba.
· Aja jooksul paranes olukord: ehitati uusi koolimaju, anti välja kaasaegseid õpikuid, korraldati
õpetajate seminare. Kohustuslikule 6-klassilisele algharidusele üleminek sai teoks alles 1930. a
annaabi.ee 
