Üldine teatriajalugu I sügis
kõige aluseks tekst, hääl selle ettekandmiseks. Tekst ehk kõne, hääl ja zest on alati kõne. Roomas
hakkasid need kolm komponenti üksteisest eralduma. Teater hülgas teksti, sõna oli raamatu riiulil
ei kirjutatud enam teatri jaoks vaid ainult lugemiseks. Hääl kolib oraatori kunsti valjusti lausutud
sõna. Rooma teatrile jääb järgi ainult zest. Teater, mis kasutab aind zesti, kannab nime pantomiim.
Kuulata on alati kergem kui lugeda. Võib öelda, et roomlased lõid kultuurifenomeni. Mida suurem
on rahvahulk, seda rumalam see on. Ise ei ole siis evõimeline enam mõtlema. Ei oldud enam
võimelised vastu võtma nt Sophoklese näidendeid, ,,Leiba ja tsirkust!" - gladiaatorite võitlus.
Gladiaatorite võitlused olid omamoodi lavastused. Nt inseneeriti terve lahing, mitte aind
maismaalahinguid vaid ka merelahinguid etendati. Võisteldi omaval, väikeste armeede vahel,
metsloomadega. Sel ajal, st 1.sajandil eKr, jätkati komöödiate ja tragöödiate lavastamist, suure