SOTSIAALDEMOKRAATLIK KULTUURIPOLIITIKA: on loovuse demokraatlik toetamine, kultuuritöötajate panuse õiglane hindamine, kultuuripärandi hoidmine ja kättesaadavuse suurendamine, tippkultuuri ja rahvakultuuri käsitamine ühe terviku eri tahkudena. Me taotleme huvihariduse riikliku rahastamist ning kultuuriürituste piletihinna käibemaksu langetamist. Peame kultuuridevahelist suhtlust eluliselt vajalikuks nii Eesti siseselt kui piiriüleselt. Asutame Eesti kultuuriesindusi maailma tähtsamates keskustes, aitame maailma kunstisaavutustel jõuda Eestisse. ASTUME LOOVA RAHVA TOETUSEKS 5 SAMMU: 1) Suurendame kohati kultuuritöötajate palku. 2) Käivitame riikliku koondprogrammi Eesti mälu. 3) Kehtestame rahvakultuuriseaduse. Eesmärgiga tugevdada kohaliku kultuuri tugistruktuure. 4) Laiendame kultuurivaramu kättesaadavust. 5) Depolitiseerime Kultuurkapitali. Kultuurkapital on loovisikute toetaja, mitte ministeeriumi eelarve teenindaja.
Keskkonnakaitsest kasvas peagi välja Laulev revolutsiooniks, kus väga tähtis osa oli Lennart Mere kõnel kas eestlastel on lootusi. Selles kõnes seadis ta esikohale rahva probleemid ja valupunktid. See leidis tugevat vastukaja ka väljaspoolt Eestit. Nüüd algaski Meri aeglane ja sujuv liikumine kirjanikuametist poliitikasse. 1988 aasutas ta valitsusvälise Eesti Intstituudi. Eesmärgiks suunata noori välismaale ja luua häid suhteid läänega. Kultuuriesindusi rajati veel Stockholmi, Kopenhaagenisse,Londonisse, Pariisi, Helsingisse. Need kultuuriesindused kandsid saatkondade ülesandeid ja kui Eesti 1991 aasta augustis iseseisvus said neist suursaatkonnad. Lennart Georg Meri välisministrina Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Meri alla välisministrina. Sellele kohale nimetas Meri tollaaegne rahvarinde liider Edgar Savisaar 1990 aastal. Enne seda oli Georg Meri jõudnud avaldada dokumentide kogumiku 1940 Eestis
Lennart Meri jätkas aktiivset ühiskondlikku tegevust: ta asutas 1988. aastal Eesti Instituudi, mille eesmärk oli arendada kultuurisidemeid läänega. Instituudi kaudu said noored läbi valitsusevälise programmi minna välismaale õppima. Meri väitis, et tema eesmärgiks oli tuua Eesti võimalikult kiiresti ülejäänud Euroopa teadvusesse. Meri abiliseks kujunes tollane ajakirjanik Jüri Luik, kellega ta hakkas looma rahvusvahelist võrku ja välismaale Eesti kultuuriesindusi. Eesti Instituut rajas Lennart Meri eestvedamisel kultuuriesindused Kopenhaagenisse, Stockholmi, Londoni, Pariisi, Bonni ja Helsingisse. Varsti hakkasid need esindused kandma ka Eesti saatkondade funktsioone ja 1991. aastal said nad juba Eesti suursaatkondadeks. 1990. aastal 18. märtsil toimusid Eesti ENSV Ülemnõukogu valimised. Lennart Meri ei osutunud valituks. Küll sai temast aastatel 199092 Eesti välisminister. 1992. aasta aprillist
annaabi.ee 
