Hirm ja Segadus
Aleksander Issantsenko mõtteavaldus sellest, et mis oleks saanud kui 15.sajandil oleks
Moskva asemel juhtivaks domineerivaks jõuks osutunud hoopis Novgorod.
Raamatu teine suurem peatükk mõtestab lahti selle, miks nõiajaht Euroopas aset leidis
ja miks oli nõidade hulgas palju naisi? Lotman arvab et selle mõistatuse lahendusele kõige
lähemale on jõudnud need ajaloolased, kes on märganud et nõiapaanika ning renessaans olid
samal ajal. Ehk inimestes kasvas seoses kultuurielutempo järsu kiirenemisega hirm ning
sellega seoses leidsid aset nõiaprotsessid. See kõik mis toimus paari saja aasta vältel hajus
vaid umbes 40ne aastaga ning inimestel oli raske uskuda toimunu reaalsusesse.
Kolmas peatükk räägib tehnikaarengust. Lotman toob välja, et teadusrevolutsioonide
perioodidel toimunud muutused on sedavõrd ulatuslikud, et sõna otseses mõttes pole olemas
inimajaloo ühtegi tahku, mida nad poleks sügavalt mõjutanud. Näiteks kui enne kirja