EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
jms. Üsna iseloomulik on see, mis juhtus rahvaluule lühivormidega. Sotsiaalsete ning
majanduslike olude muutudes, samuti etnograafiliste lahendiobjektide kadudes kadusid
nii pärismõistatus kui ka põhiliselt talupojaühiskonna moraali- ja väärtushinnanguid
edasi andvad vanasõnad. Talupojaühiskonna muinasjutud ja muistendid said uutes
oludes tähenduse ajaloolist, pedagoogilist ja esteetilist õpetust jagava lugemisvarana
(Viires 1998).
Nüüdismaailma üks põhilisi kultuuridominante on Ameerika Ühendriigid ning
paljud pärimuses ilmnenud uued nähtused on saanud kas otsest või kaudsest eeskuju
just sealt. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulik suurem empaatiatunne võõraste ning
võõrapärase vastu on aidanud meedial ja kaubandusel näiteks iiri rahvakultuuri kogu
maailmas populariseerida ja levitada. Samadel põhjustel võttis Eestis põhiliselt laste- ja
noortekultuur 20. sajandi lõpukümnendil omaks sõbra- ehk valentinipäeva ja
halloween'i (Viires 1998).