Nimetu
Ahvenamaa sai ulatusliku autonoomia (1920) ja saarestiku
neutraliteet kinnitati 10 riigi vahelise lepinguga (1921). Mõju Soome ja Rootsi suhetele:
omavahelised suhted olid aastaid jahedad (põhjuseks ja Soome keeleküsimus ja Soome
piiririigipoliitika suund (1919-1922)
II Ida-Karjala kui Soome (keeleline) irredenta - Tartu rahulepingu lisaresolutsioon (1920), milles
Nõukogude Venemaa lubas anda Ida-Karjalale autonoomia ja ebamäärane lubadus ingerisoomlaste
kultuuriautonoomiast. Hõimusõjad: Eesti vabadussõda, Ida-Karjalas ja Ingerimaal (1919-1922).
Piirkondades vabanemispüüdlused Nõukogude Venemaast ja Soome vabatahtlikud (nt Eestis u
3800). Soome ja N-Liidu suhted olid jäised ja umbusklikud kogu maailmasõdade vahelise perioodil
III Slesvigi küsimus Taani ja Saksamaa vahel - Versaille´ rahulepingu alusel toimus Slesvigis
rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle (1920): Põhja-Slesvig otsustas liituda Taaniga, Lõuna-Slesvig
soovis jääda Saksamaa koosseisu
annaabi.ee 
