Eesti Kirjanduse Ajalugu II
Masing on tahtlikult teistest erinev: ta kasutab Ü asemel Y-d, mis algab Aaviku keeleuuendusest. Masingule on omane
esseistlik looming: loominguline + esseistlik osa loovad tervikteose. Tema looming on religioosne ja müstiline. Masingu
süntaks on alati keeletoimetajatele probleeme valmistanud. Tema loomingule on omane religioossus, kriitilisus,
mõttetihedus. Suur osa luulest on pürgimusluule – religioosses võtmes tähendab see jumaliku teispoolsuseni ihaldamist.
Talle on omased kultuuriallusioonist – moodustab alltekste kultuurivihjete abil.
Tal on tung romantilisele lihtsusele. „Sumeri naine“ – romantiline armastusigatsus.
17) Bernard Kangro tegevus ja looming.
Kangro oli eesti luuletaja ja kirjanik, kes oli pagulaskirjanduse eestvedaja.
PROOSA: Tähelepanuväärsed on tema kirjandusloolised raamatut „Arbujad“ ning „Arbujate kaasaeg“. Kangro proosas on
2 keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ning Tartu elu.
annaabi.ee 
