Vanimad asulad on pärit 7000 eKr, ning elanikkond koondus suurematesse asulatesse 3500 a eKr. Asulad olid korrapäraste tänavatega, keskse väljakuga ja mõne tähtsa hoonega selle ääres. Kreeka saare suurim linn oli Knossos, linn purustati mitmel korral, lõplikult hävitati alles 1400 eKr. Peamised keskused-loosid olid Phaistoses, Mallias ja Zakroses. Linnade alged 2000 a eKr paiku algas kesk-Kreetas minose kultuuri esimene õitseaeg. Üleminekut talupojakultuurilt enam linliku kultuurialgete juurde tähistasid metallide töötlemise areng, käsitöö spetsialiseerumine ning ühiskonna juhtiva kihi esiletõus. Kreeka asula juurde kuulub tihti kuppelhaud ning kultuskohad koobastes ja mäetippudel. Paleed Valgusõue ümber oli mitmele korrusele paigutatud erisuguseid majapidamis-ja eluruumid. Kõigil paleedel oli peale keskõue veel lääneõu. Sadamad Sadam kuulus iga Kreeta palee juurde mis asus ranna lähedal. Tihedad kaubandussidemed olid
1864.aastal sündis.Ta elas vaheldus rikas looduslikus ümbruses. Anna haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija. Koos jõukusega valitses perekonnas silmapaistev kultuurihuvi. Kirjaniku vanaisa oli asutanud Haava-kivile kodukooli. Talus oli olemas enam- vähem kõik tolleaegne eestikeelne kirjavara. Joosep Haavakivi võttis osa Tartu Põllumeeste Seltsi tegevusest, käis ,,Vanemuises" seltsi kõnekoosolekutel ja oli teravalt meelestatud mõisnike vastu. Hariduse ja kultuurialgete kõrval hoiti perekonnas au sees patriarhaalsed traditsioon. Talviste käsitööde juuresja suvistel laupäevaõhtutel vesteti jutte, loeti äsja ilmunud ,,Kalevipoega" ja lauldi peremehe viiulimängu saatel. Patriarhaalsed ja kultuurilised traditsioonid koos majandusliku heaolu ja kauni loodusega moodustasid Haava lapsepõlvekodu heleda külje, kuid see päikesepool ei olnud siiski ainuvalitsev. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseksotsimine, millele eelnes pingeline
annaabi.ee 
