Tartu linna ja Ülikooli ajalugu
linnamüürid. (Salupere 2004: 22) Uue hingamise sai linn seoses ülikooli taasavamisega
1802, siitpeale muutus Tartu Liivi- ja Eestimaa vaimupealinnaks, kus keerles elu
ülikooli ja selle teenindamise ümber. Elanikkond hakkas jõudsalt kasvama ja linna
hakkas laienema ümberkaudsetele küngastele, kus varem laiusid linnalähedaste mõisate
põllud. (Salupere 2004: 23)
Kuigi eestlasi õppis ülikoolis vähe, sai eestlaste rahvusteadvus, kogu ärkamisaeg ja
enamik kultuurialgatusi siit tuule tiibadesse. 1806. aastal trükiti Tartus lõuna-
eestikeelset nädalalehte, mis on ilmselt kogu maailmas esimene ajaleht ainult
talupoegade tarvis. 1865. aastal asutas J.W. Jannsen koos oma tütrega Lydia Koidulaga
,,Vanemuise" mängu- ja lauluseltsi ja 1869. aastal korraldati esimene üldlaulupidu.
Tartusse loodi hulgaliselt seltse. (Salupere 2004: 25) 1876. aastal sai Tartu
raudteeühenduse Tallinna ja Peterburiga (Salupere 2004: 26).
1.5Iseseisvas Eestis
2. veebruaril 1920