Kultuuriajaloo eksami konspekt
vaatenurk, mitte vaadeldav objekt.
2. Kultuuriajalugu uurib mitte niivõrd objekte, kuivõrd nende esitusi,
käsitusi, representatsioone lühidalt, tähendusi ja tähendusloomet.
3.Kultuuriajalugu tugineb veendumusel, et inimeste ettekujutustel
tegelikkusest on sama suur või isegi suurem tähtsus kui tegelikkusel
endal.
4.Kultuuriajaloo peamine lähtekoht: inimene on oma loomult homo
culturalis liik, kes otsib ja loob tähendusi.
Kultuuri ja kultuuriajaoo historiseerimine
1) Mõiste ''kultuur'' sünd (VICO)
Sõna ''kultuur'' on oluliselt vanem kui kultuuri mõiste ja on tuletatud ladina
nimisõnast cultura, mille tähendusväli on võrdlemisi avar ja viitab korraga
nii 'hoolitsemisele', 'harimisele', 'põllundusele', 'arendamisele',
'austamisele.'
Tänapäevases tähenduses sündis ,,kultuur" metafoorina, mida esimesena
kasutas teadaolevalt Cicero (106 46 eKr).
Renessansi-ajastul (15-16saj) hakatakse 'kultuuri' all mõistma üha enam
annaabi.ee 
