Eesti muinsuskaitse ajalugu
1883. a asutati Eesti vanim arhiiv Tallinna Linnaarhiiv.
Seni olid uurimise, restaureerimise ja mälestiste kaitse organiseerimisega tegelenud
baltisakslased, eestlastel aga võttis aega kuni nad võõrast omaks võtma hakkasid. Eesti muististe
registreerimine sai kampaania mõõtmed 1880ndatel aastatel. 1896. aastaks oli muististe kohta
saadud 428 teadet. Ilmus kaks kogumikku ''Muinasaja teadus eestlaste maalt''.
30. detsembril 1918. a ilmus Eesti Töörahva Kommuuni Siseasjade Valitsuse
''Kultuuriajalooliste ja kunstiväärtuslike esemete kohta'', millele tuginedes määrati alates 1.
jaanuarist 1919. a kultuuripärandi kaitse ajutiseks vastutavaks korraldajaks Tartus ja
lähiümbruses skulptor Jaan Koort, kes oli ühtlasi ka esimene eestlasest muinsuskaitse juht.
1920. aastatel toimusid Tallinnas tõsised vaidlused pärandi nn. ennistamise üle.
19. juunil 1925. a võttis riigikogu vastu ''Muinasvarade kaitse seaduse'' 21 paragrahviga ja loodi