Pärisorjuse kaotamine
saj lõpul milles väljendus?
- mõisate väljaminekud suurenesid, kuna püüti jälgida Saksamaa tõusvat elustandardit (vt.
EAL, dok. lk.298, 294)
- vajadus suurendada sissetulekuid, mida taheti saavutada majandusviisis põhimõttelisi
muudatusi tegemata. See tähendas, et laiendati mõisapõlde ja suurendati teokoormisi, mitte
ei võetud kasutusele uusi kultuure (nagu kartul), ja uusi põlluharimismeetodeid
(viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele
põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega.
- järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal
- Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801)
II 19.sajandi I poole talurahvaseadused
1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus
2)1804 Liivimaal:
talude pärandatav kasutusõigus
teorendi normeerimine
keeld müüa talupoegi maast lahus