Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Igal
maastikuelemendil ja komponendil on tähendus üksnes terviku kontekstis
Maastikukonventsioonis: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille
olemuse määravad looduslike ja antropogeensete faktorite mõjud ja
koosmõjud.
Loodusteaduslik uurimisviis vaatleb maastikku objektiivsena, sellisena, nagu ta on; maastiku
moodustab kõik, mis seal näha on, ja uurimisprobleem on see, kuidas üksikutest tükkidest
tervikut kokku panna.
Kultuurgeograafilised lähenemised:
Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid,
ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne.;
Maastik kui “raamat” või “pärgament”;
Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel, sümbolid”
Maastikust lihtsalt:
Maastik on tervik, mis koosnebloodusest, inimeste poolt loodust ning ajast;
On täis jälgi seal elanud ja tegutsenud inimestest;
Erinevad ajastud jätavad omad kihid ning need kõik koos moodustavadki selle, mida peame