Kultuuriantropoloogia
Ühiskondliku kultuuri faktid: institutsioonid,
riitused, kombed. Aineline etnograafia (material anthropology) uurib ainelist kultuuri, teiste
sõnadega tsivilisatsiooni, mis koosneb ühiskonna toodetud hüvedest ja vahenditest. Ainelise
etnograafia faktid: vahendid ja oskused. Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri mentaalseid fakte
ehk siis vaimset kultuuri: näiteks antud kultuurides ilmnevaid väärtus- ja uskumussüsteeme.
Kultuuriantropoloogia faktid (väärtused jne).
Sotsiaal- ja kultuurantropoloogial väga suur vahet teha ei tohiks. 20. saj lõpus hakati kahtlema,
kas antropoloogia pole ka mitte kunst?
1894 saksa filosoof-ajaloolane Wilhelm Windelband: idiograafiline - väärtushinnangutega
tegelevad ajalooteadused. Nomoteetiline seaduspärasusi otsivad positivistlikud loodusteadused.
Alfred Radcliffe-Brown: Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline.
Universaalsuse taotlus ja makroeetika.
annaabi.ee 
