Etnoloogia üldkursus
Peamine meetod on välitöödel
tehtav vaatlus ja küsitlus, selle põhjal koostatav kirjeldus ning erinevate kirjel-
duste omavaheline võrdlus. Kasutatakse ka arheoloogilisi ja muuseumimaterjale,
ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir-
jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat.
Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse
teisisõnu kultuurantropoloogiaks.
Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu-
me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu-
lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F.
Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda
sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund
ning samal ajal Inglismaal B
annaabi.ee 
