Territoriaalne korraldus ja ühiskondlikud suhted
vaimsele maailmavaatele. Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris
tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi
ideoloogias. 13. saj alguses ristiusustati Eesti ala vägivaldselt võõrvallutuste läbi. Vanad
pühapaigad sageli hävitati ning maa kattus kirikute ja kabelitega. Ometi jäi ristiusk
eestlastele pikaks ajaks võõraks. Endiselt leidsid paljude vanadele kultuspaikadele ehitatud
kabelite juures aset poolpaganlikud riietused ja ohvritoimingud. Viimaste aastate
arheoloogilised uurimistööd on näidanud, et vähemalt 13. saj keskpaigani oli kombeks
asetada surnutele hauda kaasa rikkalikult panuseid. Nii maeti naised sageli piduriides koos
arvukate ehetega, mehed aga täies relvastuses.
annaabi.ee 
