Vana-Kreeka
Platon halvustas orfismi, kuid neoplatoonikud tunnustasid seda filosoofilise õpetusena.
37. Kujutav kunst arhailisel ajajärgul
Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid
Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. Vanimad kreeka skulptuurid
ksoanonid rohmakad puust voolitud sambataolised jumalakujud, mida pole säilinud ning
mille kohta saab teavet vaasimaalidelt. Need kujud olid kultusotstarbelised. VII-VI saj. hakati
skulptuure valmistama ka pehmematest kivimitest, sh. marmorist. Puuskulptuuride pronksiga
katmisest arenes välja pronksskulptuur, mis algselt taoti osade kaupa lehtmetallist ja ühendati
siis eriliste kinnitajate abil. Valamistehnika on hilisem. Kiviskulptuurid värviti üle (antiigi
valgeid marmorkujusid polnud olemas!), pronkskujude üksikud detailid kullati või hõbetati
üle, silmad inkrusteeriti