Pronksiaeg
kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Enamasti on tegemist olnud puittaraga, vahel ka madala
kivivalliga selle all või ees. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud
eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis
seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse.
Skandinaaviamaades on mitmed uurijad osutanud ringvall-linnustele kui võimalikele
kultuskohtadele. Sama võib kehtida ka Eesti ringvall-linnuste puhul (eeskätt näiteks Võhma ja
Pidula linnused Loode-Saaremaal). Üks funktsioon ei välista siiski teist ning kindlustatud
kultuskohta võidi koguneda ka vaenlase kallaletungi korral.
7
Päälda ja Mustla ringvall-linnuste kohta vt lisaks http://www.ai.ee/?pid=167, 10-11.
Eelrooma rauaaegsed väikeste tarandikega kalmed (A) ja varased tarandkalmed (B) Eestis
KULTUURIAREAALID EESTIS