Muinasaeg
Kangurkalmed noorem rauaaeg
Kivivarekalmed keskmine rauaaeg
Kääpad Kagu- Eestis keskmisel rauaajal ja hilisrauajal (ümarkääpad)
Kiviringkalmed viikingiajal saartel
Hilised kivikalmed hilisrauaaeg
Lohukivid . Kokku leitud 1750 erineva suurusega lohukivi, enamus Põhja-Eestis.
Eelrooma rauaaeg. Asendilt seostuvad kivid maaviljelusega. Kivide fuktsiooni kohta ei
ole midagi teada, klassikaliselt on neid peetud viljakusega seotud kultuskivideks
ROOMA RAUAEG
Nimetus sellest, et Euroopas Rooma keisririigi õitse- ja mõjuaeg. Rooma kultuurimõjud
ka Eesti alal tugevad, kuid esemeid vähe.
Asustuse levik ühtlustub, kasutusele võetakse ka raskemaid savikaid muldasid
Laialdaselt võeti kasutusele rauast igapäevased tööriistad: kirved, sirbid ja vikatid
Tekib uus maakasutussüsteem, kus olid karjateed
Esimesed põlispõllud, mida väetati sõnnikuga. Tekivad külasarase alged: karjamaad
ühised, põllud igal talul eraldi