Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veel kultuskive, kivikalmeid ja hiiepaiku. -Eesti huvitaimad ajaloolised paigad Tallinna vanalinn Rakvere linnus Põlva Talurahvamuuseum Eesti Maanteemuuseum Eesti vabaõhumuuseum Parksepa vana koolimaja -Mille poolest on Eesti üldse tuntud? Maailma esimene modernne läätsteleskoop asub Tartu tähetornis. Euroopa pikim jäätee mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vahel on 24–27 km. Maailma ainus veealune vangla asub Paldiski lähedal Rummus, kus
liivatasandukuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultuskive, muinaspõlde ja linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud. Lisaks soomassidele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusaliivaväljadega
Hilisemal ajal tuntud jumal Uku austamine võib muinasajaga seotud olla. Ohvripaigad: hiied, üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühad puud (tammed, pärnad)kaunistati lintidega, ei lastud loomi sinna, ei korjatud marju. Ohvrikividel oli õõnestatud inimese või looduse poolt 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Austati ka nn. väikeselohulisi kultuskive. Ohvriallikate nimi tähistas allika või temast võetud vee omadusi. Ohverdamine oli pühade ajal, kõige sobivaim nädalapäev neljapäev, andideks piim, liha, veri, vill, vili, harva loomad ja vangistatud orjad. Ennustati eelseisvaid sõjakäike, erinevaid ettevõtmisi, neid üritati mõjutada ohvritoomise ja nõidumise läbi. Näiteks, kui loom ohverdati, siis kukkudes paremale küljele, tähendas, et kõik on korras, kuid kukkudes vasakule küljele, tähistas see jumalate pahameelt