Kunstiajalugu - kokkuvõte
Värvid olid maalähedased ja
looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva,
kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult
meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt.
Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema ornamentikat tarbeesemetele (nt.
tööriistadele). Ürgajal esines ornamentika savist, kivist, puust, tekstiilist või muust
materjalist tarbe- ja kultusesemetel, hiljem on ornamentikat kasutatud ka ehitiste
kujunduses, mööblil, vaipadel, käsikirjalistes ja trükitud raamatutes, pildiraamidel ja
mujal.
Pronksiajal ilmusid ka esimesed praegu teada olevad kiviarhitektuuri näited.
Omaette mälestusmärkideks Euroopas on nn. megaliidsed ehitised ( megaliitne-
kreekakeelsetest sõnadest mega ja lithos, mis tähendavad ´suur kivi´), mida on leitud
eeskätt Prantsusmaalt ja Inglismaalt. Megaliidsete monumentide hulgas eraldatakse
annaabi.ee 
