Kunsti ajalugu
Väike-Aasia alad. Ristisõdijad vallutasid Konstantinoopoli 1204.a. ja pool aastasada oli
Bütsants jaotatud mitmeks väiksemaks riigiks kuni ta 1261.aastal taasühendati. Viimane
õitsenguperiood kestis vähem kui kaks sajandit, sest 1453.a vallutasid türklased Bütsantsi
lõplikult.
Bütsantsi arhitektuuri lähtekohaks on antiikarhitektuur ning sellest võrsunud
varakristlik sakraalne ehituskunst. Olulisemad saavutused kuuluvadki kultusehituste
valdkonda, levinumaks ehitustüübiks saab ristkuppelkirik (põhiplaanilt võrdharulise kreeka
risti kujuline ehitis, mille ristumiskohas ja ristiharudel olid kuplid). Palju oli ka ümmarguse ja
hulknurkse põhiplaaniga tsentraalehitisi. Basiilikate lahenduses toetuti otseselt varakristlikele
eeskujudele, uue nähtusena ilmus nelinurkse või ümmarguse põhiplaaniga kampaniil e.
kellatorn, mis ei olnud põhihoonega ühendatud. Bütsantsi arhitektuuri erivormiks sai aga
annaabi.ee 
