"kultusehitisi" - 1 õppematerjal

Kunsti ajalugu

Nende tulemuste phjal vib egeuse kultuuri jagada kolme perioodi: varane 3000-2000 eKr, keskmine 2000-1600 e.Kr, hiline 1600-1100 eKr. Kreeta saarega seotult on neid nimetatud ka vara-, kesk-ja hilisminoiliseks kultuuriks, lähtudes Kreeta saare legendaarsest valitseja Minose nimest. Saarte kultuuri vime nimetada kreeta kultuuriks, mandril (Kreekas) levinut aga mükeene kultuuriks. Ehitistest olid egeuse kultuuris levinud paleed, linnused, hauakambrid, megaronid. Iseseisvaid kultusehitisi ei ole leitud. Palee oli egeuse kultuuris nii kultuuriline kui ka majanduslik tsentrum. Palees oli keskne suur valgusu, mille ümber olid mitmele erinevale tasandile koondunud arvukad majandus ja eluruumid. Ruumide keeruline ja tihti kaootiline paigutus oli aluseks, et egeuse paleesid nimetati labürintideks. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud vimsad kaitserajatised -müürid. Need olid ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, suuruse tttu hakkasid