Kunsti ajalugu
püstkoda. Reeglina oli see ringikujulise 6-7 m põhjaläbimõõduga ehitis, mille põrand oli kas
maapinnaga tasa, või umbes pool meetrit maasse kaevatud. Elamul oli väike eesruum,
pearuumi keskel aga paines kividest laotud kolle. Püstkojad ehitati tavaliselt 8-10 cm
jämedatest palkidest, mis kaldasendis maasse löödi ning kaeti puukoorte ja mätastega.
Neoliitikumist ja pronksiajast pärinevad ka esimesed kiviehitised. Neid on suurtest
kivirahnudest püstitatud kalme või kultuseehitisi nimetatakse megaliitehitisteks (kreeka k.
megas suur, lithos kivi). Arhitektuuriajaloos eristatkse kolme tüüpi megaliitehitisi:
menhirid, dolmenid ja kromlehhid.
Lihtsaim vorm menhir ( tõenäoliselt keldi k. pikk kivi) kujutab endast otsale püsti aetud
kivitulpa, mille kõrgus võis ulatud üle paarikümne meetri. Oletatavasti püstitati neid seoses
matuserituaaliga, ent võib-olla olid nad üles seatud mingite valduste tähistamiseks. Paljud
annaabi.ee 
