Ürgaja arhitektuuri tähtsamad mälestised: · Newgrange-i käikhaud Iirimaal (3600.a. eKr) Sissekäigu kivi muster · Stonehenge-i kromlehh Suurbritaanias (2. at eKr) Stonehenge-i plaan (Dr.Stukely rekonstruktsioon) · Carnaci menhrite väli Prantsusmaal (2.at eKr) Menhrite allee Ehitustüübid: Elamuarhitektuur püstkojad, kivist ümarpõhjalised elamud, vaiehitised. Kultusarhitektuur menhirid, dolmenid, kromlehhid. Käikhauad. Suurbritaania kõige kõrgem Dolmen, Iirimaa menhiir, kaaluga ca 40t 2. MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4.at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala põllumajandus tugines hästikorrastatud niisutussüsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga
täitma uut ja erinevat eesmärki. Kui Bharhut'i suure stupa (II saj eKr) reljeefide hulgas leiduvad algupärased loodus- ja viljakusjumaluste jaksi kujud on indiale tüüpilised, siis teised kujud lähtuvad selgelt pärsia eeskujudest ning viitavad sellega ka monumentaalse kivinikerduse stiili lähtekohale. Ometi kasutatakse nii stiil kui ka ikonograafiat budistlike monumentide tarvis ja need kehastavad nüüd uusi ja budismile omaseid usulisi põhimõtteid. Kultusarhitektuur tuli koos budismiga III saj paiku eKr, sest enne valitsenud brahmanism seda ei vajanud. Stuupadest on juba räägitud, kuid budism ehitas ka pühahooneid. Kuna tollal ei omatud veel piisavalt tehnilisi teadmisi suurte hoonete ehitamiseks, siis osutuks lahenduseks donaatorite rahastatud uuristatud koopad. Esimesed suuremad koobashooned rajati II saj paiku eKr Bhadsa ja Adsanta lähistele. Kaljukoopad jagunevad kaheks tsaitja ehk koobastempel ja vihaara ehk koobasklooster.
annaabi.ee 
