Maailmakirjandus IV
sest suured konseptsioonid mida me romantismiteoorias näeme on temal samuti olemas. Ükski trend ja vorm ei ole
sundiv, vaid tagantjärgi nähtav rühmitus mis igal pool ühesugune ei ole. Hölderlinil on suur individuaalsus.
Inimestesuhetes domineerib armastus. Suzette kellega ta kirja teel seotuks ja ka siin valitseb eriline eetika.
Romantism on armastus äärmiselt erilisel kohal, ja jaguneb mitmesse suunda. Jenalased suhtuvad armastusse nagu
Novalis ja hiljem Poe, st kultuaasselt ehk naine on austuse ning armastuse objekt. Schelling ja novalis naise
kaudu saab mees kontakti maailmaga.
Hölderlini armastus ei ole nõudev. St ei nõuta vastuarmastust, ta jätab armastuse objekti vabaks. Ta tundub
olevat üks eetilisemaid romantikuid, mis vastab loomuliku looduse eetika konseptsioonile. Ta mõtleb eetilised
probleemid läbi ja ei järgi mingit väljamõeldud eetilist koodi. Sama on teistel romantikutel, nad järgivad oma
sisemist eetikat (eetikat suure Ega).