Rändur udumere kohal
Tint oli enamustes kohtades vihma tõttu laiali läinud. Uurisin laiali valgunud
tähtedega kirjutatud nime... See oli uskumatu , see oli peaaegu , et võimatu ,
see oli ju nii ebatõenäoline , ent siiski , pidin tõdema se päevik oli kuulunud
mu isale , ning see tõestas kogu mu lugu. See oli uskmatu. Tõusin püsti ja asusin küla
poole teele , sest ei tahtnud päris öö peale jääda. Vaatasin veel korra tagasi ja nägin kultset
päikest kaugel paistnud mäenuki taha vajumas.Just sama rahulikult kui mina
praegu mäest alla jalutasin , et õigus saab jalule seatud.
annaabi.ee 
