Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on väga suur ning täis erinevaid inimesi ja kohti. Igal riigil on oma ajalugu,kombed ja traditsioonid. Meie armas Eesti on küll väikene, aga siiski on siin kultuur hästi arenenud. Eestlased on läbi aegade olnud kokkuhoidvad ning see liidab meid ühtseks rahvaks. Kultuurisündmused ühendavad inimesi ning toovad neid üksteisele lähemale.Nendele üritustele lähevad kodanikud,kellele meeldib sama muusika või spordiala. Sellistel meestel ja naistel on midagi ühist ning nad võivad tunda sidet teistega, kes sinna kokku on tulnud. Võõrastel on aga võimalus tutvuda uute ja põnevate inimestega , kelle on samad huvid. Neile antakse võimalus kogeda ühtekuuluvustunnet ning saada kulutuurielamuse võrra rikkamaks.See kõik toob eestlasi üksteisele lähemale ning aitab tugevadada meie rahvust. Üheks suurimaks kultuurisillaks on kindlasti laulupidu. Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. saj...
Arenenud oli arstiteadus ja Geomeetria. Kirjandus oli seotud religiooniga, kirjutati hümnejumalatele,püramiidiraamatuid ja surnute raamatuid. Kirjandus oli väga ilmalik-,,Sinuhe jutustus'' 3. Kreeta-Mükeene kultuur-Kreeta kultuur - selle loojaks oli tundmatu päritoluga rahvas , neil oli oma kiri kuid seda ei osata lugeda sest see on seniloodud süsteemidest pm erinev , laburündi kujulised lossid . iseärasus - kunstis puudusid sõja elemendid - domineeris naine . kreeta kultruur hävis ebaselgetel põhjustel ja Mükeene -rajasid kreeklaste esivanemad ahhaillased - oma kiri , mis on desifreeritud, ka siin laburündi taolised lossid , kuid erinevalt kreeta kultuurist ümbritsetud kükloopiliste müüridega , Doorialased tungisid Babüloni ning hävitasid mükeene kultuuri 4.Naine ja abielu Vana-Ida riikides ja Kreekas-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-eest koste all. Ka avalikus elus
Pidid õpetama lastele käitumist ja kombeid, pidid sisendama lugupidamist lastesse. Eetika tähtsaim mõiste oli MAAT lähtus vaaraost-jumalast, kandus isalt pojale. Valitsejatel oli palju naisi + 1 peanaine, kes võis olla ka vaarao õde vms. Peanaine võis tõusta ise vaaraoks. Naistel oli õigus mehest sõltumatult tegutseda. Ülemkihi naised kirjaoskajad. Päritolu polnud tähtsaim. Perekonnanimesid polnud. Poeg päris isa ameti, aga pidi enne enda väärtust tõestama. RELIGIOON&KULTRUUR Hõimude ühendamisel tõi iga hõim kaasa enda jumalad. Igal nomisel enda püha loom. Jumalad ZOOANTROPOMORFSED. Suurtest jumalatest vanim pistrikjumal HOROS. Tähtsaim oli AMON-RA. Talle pühendati OBELISKE (kuhu otsa langesid jumalad ohvreid vastu võtma). Oli kuni 80 erinevat jumalat (Egiptuse panteon). Austati püha loomi, keda ka mumifitseeriti. TÄHTSAD JUMALAD RA- päiksejumal.Hiljem sulandub AMONIga AMON viljakus ja loomisjumal. Uue riigi ajal peajumal.
kultuurides, kuid ka erineval ajahetkel samas kultuuris) *Vastutusvõimelisus versus sõltvus vanematest *tüdrukute varasem seksuaalne küpsemine versus poiste hilisem küpsemine *poiste tugevam seksuaaltung versus ühiskondlikud normid. *Kultuuriline relativism. Uuris Uus- Guineas kuidas tüdrukute menstr. Suhtuti. Kuidas mensest põdev tüdruk ise käitus. Suruvad maha ühiskondlikud normid.Erinevad mikrofaktorid. *Mõlemad naised on kultruur antropol. Koolokondade esindajad , tegid lahti oma uurimused. Uurisid traditsioonilisi kultuure, panid tähele seda, et kõikides kultuurides pole tegu sellega, et noorukiigaei ole mässumeelne, pole riski,tormi ja stressi. Kultuur määrab ära selle kas noorukiiga on stressi ja tormirikas. Mõlemate tähelepanu oli tüdrukutel. R. Benedict toob välja võrdsusi radikaalsete ja läänekultuuride vahel. Makrokultuuriline teooria. 3.loeng
annaabi.ee 
