"kultivatsioonitehnikad" - 1 õppematerjal

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Esimesed viljelusmajanduslikud kogukonnad asusid Kollase jõe keskjooksul. Õietolmuanalüüs: 8000­4000 eKr oli aasta soe periood seal pikenenud, vihma ja sooja oli piisavalt, see muutis ala soodsaks maaviljelusele. Pleistotseeni jäätumiste ajal oli Põhja- Hiinas tekkinud löss. Tänu suvistele vihmadele oli võimalik siin edukalt kasvatada teravilju. Kohalikud metsikud taimed, mida oli võimalik kodustada: erinevad hirsiliigid, sorgo, kanep ja mooruspuu. Siin oma kultivatsioonitehnikad, mis püsisid aastatuhandeid. Põhja-Hiina põllumajanduse varaseim periood on veel tundmata. Selle tekkimise kohta kaks hüpoteesi: 1. kohalik pikk areng; 2. levis siia lõuna poolt. Kolm Põhja-Hiina varase maaviljelusega seotud arheoloogilist kultuuri (6 at eKr): Cishan, Peiligang ja Laoguantai. Neile teatud ühised jooned: peeti sigu ja koeri; kasvatati hirssi. Ehitati pisut maasse süvendatud maju, kaevati suuri säilitusauke. Maaviljelusega võrdse tähtsusega oli küttimine ja korilus.