Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst,
muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav.
Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei
olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said
ammutada inspiratsiooni.
Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel
poolel.
1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni:
Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi,
uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne.
Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused.
Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi
pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia.
Definitsioonile heideti aga ette, et loetelu on ähmane ning jätab välja mitmed
aspektid.