Kreeka poliitiline ajalugu
Olulisem oli
aga retke psühholoogiline mõju: kreeklased olid taas demonstreerinud sõjalist üleolekut
Pärsiast, mis tõstis nende eneseusku, ja seda ajal mil Aasia valitseja sekkus järjest
rohkem Kreeka asjadesse. See õhutas revansistlikke meeleolusid, mis sajandi teisel poolel
viisid Makedoonia kuninga Aleksandri kuulsa sõjaretkeni.
Süvenevad vastuolud Pärsia ja Sparta vahel tõid 399. a. kaasa otsese sõja. Spartalasi
saatis edu, mis kulnineerus kuningas Agesilaose suure Aasia-retkega (396. a.):
spartalased lõid Pärsia väe Sardeise lähedal puruks ja rüüstasid Früügiat. Sparta
nõrgestamiseks saatsid pärslased Kreekasse oma esindaja, kes rikkalike altkäemaksude
toel kallutasid liitlasi Spartast lahku lööma. 395. a. Kesk-Kreekas vallandunud konflikt
viis seniste liitlaste Sparta ja Teeba vastasseisuni; ateenlased sõlmisid Teebaga liidu,
millega peagi ühinesid Korintos, Argos jt riigid. Puhkes nn Korintose sõda (395 386)