Eepos "Kalevipoeg"
Kalevipoeg kahetseb küll, aga tehtut enam parandada võimalik ei ole. Kodumaale jõudnud,
astub ta Iru mäe harjale. Seal kuuleb ta ema varju laulu: laulus meenutatakse talle tema
kahekordset verevõlga: sepa poega ja saare piigat. Ema pistab rinna suhu, aga meelt ei pista
pähe! Ema hoiatab poega mõõga eest: veri ihkab vere palka!
Kodus pajatavad vennad oma reisilugusid. Vanem vend rändas mööda ilma, kohtas teel tinast,
vasest ja hõbedast neidusid, kes ei saanud suudki maigutada, alles kulne neiu ütles, et ema
jälgi tuleb küsida lihase neiu käest. Leidiski neiu, kes teda kosilaseks kutsus, aga ema
jälgedele juhatust anda ei osanud. Vanem vend ei ole aga kosjaskäija, tema otsib ema jägi.
Kaskmine vend otsist vastust sauna eidelt-taadilt, hundipojalt, karult ja käolt. Kägugi soovitab
küsida neidudelt. Ka taluneiud ei mõista aidata, küll aga kutsuvad kosilaseks. Keskmine vend
ei taha naist, vaid on ametis ema otsimisega.
annaabi.ee 
