Eno Raud
muutunud daami käest. Nende teada on Sammalhabe torgatud kandekotiga akna taha värskesse
õhku, sealt kavatsetakse ta elevandi londi otsas maha tõsta. Lugeja teada ei ole Sammalhabe
sedapuhku mitte kandekotis ja daam on sõprade vandenõust teadlik. Põguski pilk veenab, et
lõpuni on ainult mõni lehekülg, suuri seiklusi ei saa enam toimuda, sõlmeks sõlmitud lõngad
viitavad aga sellle, et peab tulema vapustav kulminatsiooniraoment ja otsustav kokkupõrge. Aga
ei: Sammalhabe magab siiski õndsat und kandekotis, kus teda mängureeglite järgi olla ei tohiks.
Selgub, et röövellik daam on vahepeal lihtsalt kulisside taga meelt parandanud, mistõttu kellelgi
pole enam tarvis vapper ja leidlik olla, õnnelik lõpp on kähku käes. Kas pole autor selleni
jõudmiseks aga pisut sohki teinud? Mäng on tõsine asi, mängureegleid tuleks austada. Enamasti
E
annaabi.ee 
