Saksa ordu
Saksa ordu ei olnud Pühal Maal võrreldes johanniitide ja templivendadega oma
orduvendade väikese arvu tõttu kuigi konkurentsivõimeline.
1211. aastal kutsus Ungari kuningas András II ordu Transilvaaniassse.
Ordu püüdis sinna luua Ungarist sõltumatut võimu, mistõttu tal tekkisid
vastuolud nii kuninga kui ka Ungari aadli ja vaimulikkonnaga ning 1225. aastal
pidi Saksa ordu Transilvaaniast lahkuma.
1223. aastal andis Masoovia hertsog Konrad ordule Kulmimaa (Chełmno),
et nood Masooviale vaenulikud paganlikud preislased alistaks. Vallutanud
1283. aastaks Preisimaa, rajas Saksa ordu sinna tugeva riigi, mis muutus
ohtlikuks mitte ainult naabruskonna paganarahvastele, vaid ka Poolale.
Preisimaa saksastus saksa talupoegade kolonisatsiooniga 17. sajandiks täielikult.
1237. aastal ühines Saksa orduga Mõõgavendade ordu, mille baasil moodustati
Saksa ordu Liivimaa haru ehk Liivi ordu. Liivi ordu vallutas 1290. aastaks kogu
annaabi.ee 
