Aafrika ajalugu
Variant on ka semiidikeelne afar – kuiv maa või foiniika faraga – eraldumine, mis võid
tähendada ka diasporaad. See võib pärinede sanskriti ja hindi keele sõnatüvedest apara või africa, mis
tähendab “pärast” või lääne ilmakaart. Araabia ajaloolane Leo Africanus väitis 16. saj, et jemeniitide pealik
Africus asutas linna Afrikyah. On pakutud, et Afer oli ka piibli Aabrahami lapselaps. Nimi Ofir on olnud
müütiline maa, kus olevat asunud ka kuningas Salomoni kullkaevandused kusagil Ida-Aafrikas. Mandrit on
kutsutud ka Etioopiaks, kr. Aithiops – päikesest põlenud, päikesepruun.
Mõisted
Aafrika jaguneb vähemalt kaheks väga erinevaks regiooniks. Põhja-Aafrika – Egiptus ja Magrib – mis kuulub
islami kultuuriruumi. Magrib on araabia lääs, mis vastandub araablaste asualadele idas, mida nimetatakse
Mashrik. Päris-Magrib hõlmab sealjuures ainult Marokot, Alžeeriat ja Tuneesiat, aga Suur-Magrib ka Liibüat,
Mauritaaniat ja Lääne-Saharat
annaabi.ee 
