ühe liigi piires toimuvat konkurentsi aga liigisiseseks konkurentsiks. Konkurents ilmneb tavaliselt juhul, kui organismidel on sarnased toidubaasid ja/või elupaigad. Konkurentsi määr sõltub eeskätt populatsioonitihedusest Taimede puhul saab eristada juurekonkurentsi- ja võsukonkurentsi, mis samuti võib ilmneda nii liigisisesena kui ka liikidevahelisena Loomadel on mitmeid kohastumisi konkurentsi vältimiseks. Metsvintide pesad paiknevad üksteisest saja meetri, kullilistel aga mitme kilomeetri kaugusel, et vältida konkurentsi naabriga toidu pärast. Võilill ja naat, levides murus kiiresti ja võttes oma laiade lehtedega valgust ära, tõrjuvad valguskonkurentsis teised taimeliigid välja. Meresaartel ja laidudel tihedalt asustatul kajakakolooniates konkureerivad omavahel kalajakas ja naerukajakas soodsamate pesapaikade pärast. Naerukajakas Kalakajakas TÄNAN KUULAMAST !!
kuigi tegelikut on kuritarvitatud. Vanema-järglase konflikt: vanema huvi on investeerida igasse järglasesse võrdselt. Põhjuseks on tema võrdne sugulus kõigi oma järglastega. järglase huvi on manguda vanemailt endale rohkem hüvesid, kui saab osaks tema vendadele-õdedele. Põhjuseks on see, et iga järglane väärtustab ennast kaks korda kõrgemalt kui oma vendi-õdesid. Siblitsiid ehk "vennatapp" esineb halbades toitumistingimustes tihti näiteks kullilistel, lindudel. Kotkad munevad tihti kaks muna, kuid enamasti lennuvõimestub vaid üks järglane, kuna nõrgem tõugatakse tugevama poolt üle pesa ääre. Mõnel loomaliigil võivad vanemad mõnikord takistada oma järglastel sigima hakkamast ja sundida neid ennast abistama. Väga rasketes elutingimustes, ootamatu stressi olukorras või siis, kui keskonnatingimuste tõttu tasub pigem säästa oma tervist järgmiseks sigimiskatseks kui kulutada oma energiat sellise pesakonna
annaabi.ee 
