Inimene- mässaja ja alistuja
sugupool oleks võimul, kaotaksid nad oma mehisuse.
Nõukogude Liidus oli enesetapp tabuteema. Teadlaste jaoks hakati andmeid avaldama alles
Gorbatsovi perestroika paiku. Tol ajal oli tavaline kuulutada eneselt elu võtta üritav kodanik
vaimuhaigeks, kuid mitte alati polnud süüdi vaimne tervis. Paljud nimetaksid enesetapjaid
allaandjateks, kuid mina nii ei arva. Viirlaiu romaanis ,,Ristideta hauad" teeb Richard
Kullerkann enesetapu, et säästa oma peret vangistusest ja sõpru mitte reeta. Teda ei ole aus
nimetada allaandjaks, sest vaid tõeliselt alturistlik inimene ohverdaks teiste heaolu nimel
enda elu. Ta oli kangelane, mitte alistuja! Kuid alati leidub ka allavandujaid. Lev Tolstoi
teoses ,,Anna Karenina" annab peategelane oma kirele voli ning alustav abieluvälist suhet.
Kõrgklass mõistab Anna hukka, kuna naine hülgas armuafääri pärast oma pere. Mõistes ka
ise viga, teeb Anna süütundest enesetapu
annaabi.ee 
