RAHAREFORMID AASTATEL 1919-1933
emissiooni-aktsiapank, mille ülesanded muutusid sarnasemaks kaasaegsete keskpankade
omadega, st ka keskpanga laenutegevust piirati tunduvalt ja kauplemine keelati. Majanduse
rahastamise ülesanne läks Pikalaenu Pangale. Eesti krooni ,,hinnaks" määrati 0,4032 grammi
puhast kulda. Eesti Pank oli kohustatud müüma või ostma Eesti kroonide vastu kulla alusel
olevat välisvaluutat. See tähendas Eesti krooni üleminekut kullavahetusstandardile. Ringluses
olevate pangatähtede kaetus välisvaradega ei tohtinud langeda alla 40 protsendi jooksvate
kohustuste summast. 1924. aasta rahanduspoliitiline murrang pani aluse ka järgmistel aastatel
toimunud suunamuutusele sisemajanduses, mis väljendus eelkõige riigilaenude osakaalu
vähenemises ja krediteeritavate valdkondade muutumises. Varem idaturule orienteeritud
tööstuse ja kaubanduse asemel hakati riigilaenudega toetama eelkõige Lääne-Euroopa
annaabi.ee 
