ette, tootes 276 tonni kulda[36]. Suurimad kullatootjad on Hiina, LAV, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Peruu, Venemaa ja Kanada. Ühed maailma sügavaimad kaevandused (Savunka ja TauTona) asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja ulatuvad 3777 m sügavusele. Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda, millest 65% kaevandati viimase 60 aasta jooksul. Viimase viie aasta jooksul toodeti keskmiselt 2500 tonni kulda aastas. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat. Kulla kaevandamine on majanduslikult kasulik, kui seda on pinnases rohkem kui 0,5 mg/kg. Tavalistes avatud kaevandustes on kulla sisaldus maagis 15 mg/kg (15 ppm), maa-alustes kaevandustes on tavaliselt vähemalt 3 mg/kg. Enamasti ei ole kulla kaevandustes kuld palja silmaga nähtav. Silmale nähtavaks muutub kuld, kui seda on pinnases vähemalt 30 g/kg. Raske nafta
erinev ja sõltub suuresti tehnika täiustumisest, nõudmise ja pakkumise vahekorrast ning õnnelikest leidudest. Näiteks toodeti LAV-s kulda 1970. a. 1000 tonni, aga 1982. a. kõigest 656 tonni. Kulla keskmiseks aastatoodanguks loetakse 1500-1800 tonni, millest LAV annab umbes 500-700 (1995. a. 522,4), Venemaa 200-300 (1995. a. 142,1), Kanada 100-150 (1995. a. 150,3), Hiina 50-150 (1995. a. 136,4), USA 200- 330 (1995. a. 329,3) ja Austraalia 200-300 (1995. a. 253,5) tonni. 1830. a. tõusis kullatootjate seas esikohale Venemaa, kes 1847. aastani andis ligikaudu kaks viiendikku maailma toodangust. 1848. a. möödus temast USA ning 1960. a. Austraalia. Pärast suurte kullalademete avastamist Lõuna-Aafrika Vabariigis 1884. a. muutus võistlus esikoha pärast lootusetuks. Maakoores tervikuna sisaldub kulda ligikaudu 100 miljardit tonni, kuid valdavalt hajusalt. Sellest paikneb maardlais umbes 500 000 tonni. Üksnes Witwatersrandi maardlas Lõuna-Aafrikas on seda
Ehedalt on kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib ulatuda aga isegi kümnetesse kilodesse. Kullaliivades on kulda keskmiselt 5–15 g/t. Tootmine Kulda saadakse 4 erineval moel. Nendeks on kaevandamine, ekstraktsioon, mereveest ja muundamine teistest elementidest. 4 Kaevandamine - Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni kulda, mille kaevandamiseks kuluks kümme aastat. Ekstraktsioon – Kulla maaki purustavad ja peenestavad masinad. Kui maak on peenestatud tolmuks, segatakse see naatrium- või kaaliumtsüaniidiga (NaCN või KCN), mis moodustab kullaga lahustuva kompleksühendi. Kompleksist kulla kättesaamiseks lisatakse lahusele tsinki, mis asendab kulla kompleksis ja kuld sadeneb. Kulla puhastamiseks pestakse seda kontsentreeritud
annaabi.ee 
