karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Alates 1905 on Lõuna-Aafrika Vabariik olnud suurim kullatootja, kellele kuulub pool kogu maailma kullatoodangust. Aastal 2007 läks Hiina kullatoodangus Lõuna-Aafrika Vabariigist ette, tootes 276 tonni kulda[36]. Suurimad kullatootjad on Hiina, LAV, Austraalia, Ameerika Ühendriigid, Peruu, Venemaa ja Kanada. Ühed maailma sügavaimad kaevandused (Savunka ja TauTona) asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis ja ulatuvad 3777 m sügavusele. Hinnanguliselt oli 2010. aastaks kokku kaevandatud umbes 166 600 tonni kulda, millest 65% kaevandati viimase 60 aasta jooksul. Viimase viie aasta jooksul toodeti keskmiselt 2500 tonni kulda aastas. Kullatootjate aruannete kohaselt on kaevandamata veel ligikaudu 26 000 tonni
Venemaale, konkurentsi teeb veel Jaapan. Väärismetallidest saadakse hõbedat kõrvalsaadusena seatina-, tsingi ja vasemaagi rikastamisel ja toormetalli puhastamisel. Maailma suurim hõbedatootja oli ning on Mehhiko, olulised on veel USA ja Venemaa. Kuld, plaatina jt. esinevad looduses ehedalt, neid pole tarvis sulatada ega väärindada, peamine töö on erakordselt vaese maagi rikastamine. Umbes 3/4 maailma kulda toodab Lõuna-Aafrika, teisel kohal on Venemaa, olulised kullatootjad veel USA, Kanada, Austraalia. Väiketootjaid on aga uskumatult palju. Masinaehitus Endastmõistetavatel põhjustel paikneb see haru sadamates. Tööstusharudeks kujunes laevaehitus siiski alles 19. sajandi algul esimestes industriaalmaades: Suurbritannias, USA-s, Saksamaal. 19. ja 20.sajandi vahetusel tõusis väljapaistvale kohale Põhja-Euroopa. Rahvastiku hea haridustase, ammused meresõidukogemused, mitmed Taanis ja Rootsis tehtud leiutised, ka kvaliteetse metalli ohtrus
annaabi.ee 
