"kullatikkimise" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

kroonimisaastal, jumal kaftsku teda, oli Paquette nii lõbus ja nii ilus, et teda kõik ainult 1 1 6 Chantefleurie'ks 10 nimetasid. Vaene tüdruk! Tal olid nii toredad hambad ja ta armastas ikka naerda ja neid vaigutada. Kuid tütarlaps, kes naerda armastab, lõpetab ikka nutuga, ilusad hambad on ilusatele silmadele hukatuseks. Niisugune oli Chantefleurie. Polnud kerge see elu nii temal kui emal. Mängumehe surmaga läks nende elu allamäge, kullatikkimise tööga ei teeninud nad nädalas rohkem kui kuus teenarit, mis ei tee välja kaht kulliga liaarigi. Kus olid need ajad, mil isa Guybertaut üheainsa lauluga kroonimise ajal kaksteistkümmend sol'i teenis? Talvel, ikka samal kuuekümne esimesel aastal, polnud neil puid ega hagu, oli aga väga külm ja Chantefleurie'l oli nii ilus priske jume, et mehed kutsusid teda Paqu-ette'iks11, mõned isegi Paquerette'iks12. Ja see teda hukutaski. Eustache, jälle närid sa kakku