-turg määrab kauba hinna -toota ökonoomselt, kvaliteetselt, mugavalt -hind sõltub pakkumise, nõudluse alusel -edukad tootjad, kes on efektiivsed -kaubaküllus MAKSUD TÄHTSAMAD RIIKLIKUD FONDID -sotsiaaalkindlustusfond-tuleneb sotsmaksust, läheb pensionite maksmisele -liikluskindlustusfond-teevad sissemakse ainult autoomanikud RAHA VORMID -väärmetallid(kuld,hõbe) -paberraha -plastik-nahk Ülesanded-vahetusvahend,maksuvahend,arveldusühik,kogumisvahend KULLASTANDARDID-raha seotud kullaga -raha tohtis trpkkida piiramatult -raha sai pankades kullaks vahetada(riigipangad) -18-19 sajandil ameerikas VÄÄRTPABERID Panga või fondi ametlikus korras ja vormis väljaantud dokument 3MAJANDUSSEKTORIT Primaar e hankiv-jahindus,metsamajandus,põllundus,kalandus Sekundaar e töötlev tööstus-ehitus, gaas, energia,tööstus Tertsiaal e teenindus haridus -väheneb sekundaar, suureneb tertsiaal INFLATSIOONILIIGID 1.nõudlusinfl-nõudlus ületab pakkumise 2
Tänu Tallinna Börsi avamisele 1920. aasta kevadel muutus valuutavahetus vabaks. Kui 1919. aasta detsembris tuli Rootsi krooni eest maksta 23 Eesti marka, siis aasta pärast juba 76 marka. Edaspidi siiski marga kurss stabiliseerus ning 1922. aasta lõpuks tuli 1 Rootsi krooni eest maksta 92 Eesti marka. Nimelt hakkas Eesti Pank 1921. aastast kasutama kursi stabiliseerimiseks oma reserve. Selline majanduspoliitika oleks olnud võimalik siis, kui Eesti rahasüsteemil aluseks oleks olnud kullastandardid. Vastupidiselt ootustele, et väliskaubandus Venemaaga suureneb veelgi, vähenesid 1923.aastal järsult Eesti Majandussidemed Nõukogude Liiduga. Ka Lääne-Euroopa eksporditurge teenindav põllumajandus- ja metsandussektor sattus raskustesse erakordelt halva viljasaagi, ilmaoludest tingitud raskendatud metsa väljaveo ja langenud puidu ekspordihindade tõttu. Sellest hoolimata olid Eesti Panga laenud 1923.aasta novembriks aasta algusega võrreldes kasvanud poolteist korda