Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
Kuna eesti peamisekss ekspordiks olid toiduaines, siis tabas kriis põllumajandust kus euroopa turg piiras
imporditava kauba hulka ja eesti turg ahenes. Palju talud läksid pankrotti.
Tööstuses piirasid paljud ettevõtted tootmist, sest rahva ostujõud vähenes.
Eesti väliskoabanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud enam tasakaalus hoida.
Eriti rängalt mõjus paljude välisvaluuta loobumine kullastanardilt (sh Rooti)
Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse ja üldine elukallidus tõusis millega kaasenes rahuolematuse kasv.
Sisepoliitiline kriis
Elujärje halvenemises süüdistati valitsust ja erakondi.
Üha enam räägiti erakondlikust korruptsioonist, partei huvide kõrgemale seamisest riiklikust, valitsuskriiside
kunstilkust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Rahva suhtumist näitasid kasutusele võetud terminid: